Naha kaitsebarjäär: miks nahk kisub ja kuidas hooldust muuta
Pärast pesemist on põsed pingul, kreem hakkab kipitama, kuigi varem sobis, ja meik toob kestendust rohkem esile. Need muutused võivad olla seotud nahabarjääri seisundiga. Üksnes nende põhjal diagnoosi panna ei saa, kuid need on põhjus igapäevahooldus üle vaadata.
Mis hoiab nahas niiskust?
Naha välimine kiht aitab piirata veekadu ja kaitseb keskkonnamõjude eest. Selle rakke ümbritsevad lipiidid, sealhulgas tseramiidid, kolesterool ja rasvhapped. Naha kuivamisel muutub selle kaitse hoidmine eriti aktuaalseks.
Kreemis täidavad erinevad ained erinevaid ülesandeid. Glütseriin aitab vett ligi tõmmata, pehmendavad ained ehk emolienid muudavad pinna pehmeks ja osa rasvasematest ainetest vähendab veekadu. Seetõttu ühendab hea niisutaja sageli mitu koostisainete rühma.
Kõigepealt vaadake üle oma harjumused
Kas koorimist on liiga palju? Kas hakkasite kasutama mitut uut toodet korraga? Kas pesete end kuuma veega? Kuni nahk on tundlik, tasub vältida hõõrumist ja jätta kõrvale kosmeetika, mis ilmselgelt ärritab. Arsti määratud vahendite kasutamist arutage arstiga.
Hooldust võib alustada õrnatoimelise puhastusvahendi ja talutava niisutajaga. Seerum ei ole kohustuslik. Kui seda on vaja, lisage see alles pärast põhilise rutiini paika saamist.
Nägu ja keha võivad vajada erineva tekstuuriga tooteid
Valige näokreem vastavalt kuivusele ja tundele nahal. Kehale võib mugavam olla losjoon ja eraldi kuivadele piirkondadele paksem toode. Kogu keha ei ole vaja ühtviisi paksu kihiga katta, kui selleks vajadust pole.
Kui nahk lõheneb, leemendab või kipitus ei möödu, on parem pöörduda dermatoloogi poole. Rohkem teavet niisutajate toimimise kohta: „DermNet“i teave barjäärikreemide kohta.
